Nederdel seelik

 Mustrimaailma käsitööfoorumis hakati koos kuduma Nederdel seelikut. Piilusin seda seelikut kaua ja elasin omaette seelikute valmimisele kaasa. Kuni tekkis tunne, et tahan endale ka sellist seelikut.
Mul oli juba ammu peas mõte, et üks kootud pluus, mis mul kapis seisis pikalt ja ootas, et äkki hakkab mulle meeldima aga ei hakanud, saab omale uue elu seelikuna.
Aga millise seelikuna see oli veel lahtine. Kuni ma nägin Nederdel seelikut.
Hankisin mustri ja hakkasingi kuduma. Esialgu ehmatas ära mustrite õpetuse valikkeeled - vene, ingllise või rootsi keeles.
Hakkasin suurte kõhklustega, et kas ma saan ikka hakkama, tegema teades, et mustrimaailma foorumis saab ikka abi, kui hätta jään. Kuid mu kõhklued olid asjata ja ma saingi hakkama.

Lõngaks oli Titan Wool Egitto. Värvi enam ei mäleta, sest see lõng sai algselt pluusiks ja ootas aastakese kindlasti kapis, enne kui sai uue elu seelikus. Kulus umbes 8 tokki (ma arvan, et ma soetasin algelt 8 tokki

pluusi jaoks ja see kõik ka ära kulus). Vardad olid esimesel kolmel mutriosal 3,5 ja ülemisel mustril 3,0. Teist tooni seeliku serv ja mustri ülemineku kohad on heegeldatud vähikäiguga ja lõngast Drops Safran 01, heleroosa.

Doomino seelik

Esitlen juba kevadel valmis saanud doomino seelikut. Ei teagi, mik podtituse tegemine nii kaua aega võttis aga parem hilja, kui mitte kunagi.
Õpetus pärineb Garnstudio lehelt, doomono seelik.

Lõngagks kasutasin Drops Delight 11. Aga kuna sellel lõngal läheb lilla üle roheliseks, siis ma tegelikult seelikut tehes sobitasin ruudukeste värve omavahel, et värvid jookseksid diagonaalina.
Varda nr oli 2,5 ja lõnga kulus 6 tokki.

Kingitus pisiesele Kasparile ja tema emmele ja issile.

Minu õel sündis pisike poiss. Küll need beebid on ikka armsad ja nii pisikesed. Läksime pisikest Kasparit vaatama ja tema varbaid õrmi üle lugema. Ja nagu ikka kombeks on viiakse vanematele ka pisike kingitus lapse sünni puhul.
Mina otsustasin teha mähkmetordi. Olin neid korduvalt internetis näinud ja teoorias ennast harinud. Nüüd asusin ka praktilise poole kallale. Ja selline ta tuligi. Päris armas minu meelest ja ka kingisaajate meelest.

Mähkmetorti kaunistasid tipus pisikesed papud, mille tegemise õpetuse ma leidsin isetegijast.

Lõpuks pakkisin mähkmetordi läbipaistvasse kinkepakendisse, et selle ilu jääks siiki nähtavale ja tekitaks sellise õrna tunde.

Kollane tuunika

Tere üle pika, pika aja.
Uut aastat alustan vanade võlgadega. Jõuludeks kudusin pisikesele Laurale (väga pisike ta enam ei olegi) tuunika. Ema sooviks oli ilus kollane värv.
Juhend on pärit Garnstudio lehelt. Originaalis on see tunduvalt lühem, kui minul välja tuli aga arvestada meie jahedat talve on pikem ka igati praktiline ja soe.

Kautasin G-B Wolle lõnga Baronesse mohair, mida kulus mul nööpide tegemise jagu rohkem, kui 3 tokki. Kasutasin vardaid nr.3,5.

Reisialbum e. kuidas kinkid raha

Taaskord oli meid kutsutud pulma. Kingisooviks oli raha reisi jaoks. Tänapäeal nii tavaline ja samas ka kingi saajatele praktiline asi. Kuid nüüd taas oli vaja leida lahendus, kuida huvitavalt raha kinkida. Kuna soov oli reisifondi täiendus, siis otsustasime kamba peale teha reisialbumi, kuhu on vahelehtedeks pandud kiletaskud rahaümbriku jaoks.
Lõpuks sai album kokku köidetud jaapani köites. Järgneb pikk pildiseeria albumist.

Et album sai nimeks BHF Reisibüroo oli teadlik valik (see on meie ringkonna oma väike nali, millest kingisaajad on ringkonna liikmed ja BHF lühendist teadlikud).

Roosa suvine nokats

Üks mu tutav soovis oma lapsele suvist nokamütsi. Kuna tüdrukutirtsul on peal suur roosa vaimustus, siis pidi ka müts olema roosa. Kui oleks müts teist värvi tulnud, siis oleks võinud ka juhtuda, et piiga seda pähe ei pane.
Kuid leidin poest ilusa roosat värvi lõnga, mis ei olnud selline hele ja beebiroosa, vaid veidikene kärtsum ja roosam.




Pildil poseerib mütsiga minu tirts, kuid temale oli müts veidkene suur.
Mütsi heegeldasin egiotto lõngast ja heegelnõelaga nr.3,0. Lõnga kulus 1 tokk.

Kootud kott emale

Ema sai omale sünnipäevaks kootud koti. Kott on tehtud eelmise kootud koti õpetuse järgi. Sangadeks on valmis bambussangad ja kott sai omale ka ühe ilusa roosiprossi.



Kasutasin ka sellel kottal G-B Filz-it värvilist viltimislõnga.Lõnga kulus kokku 8 tokki. Kudusin varrastega nr.8,0. Enne vanutamist olid mõõdud - pikkus 43 cm ja 1/2 laiust allääres 60cm. Peale vanutamist 60 kraadise pesuprogrammiga sai kott mõõtmetelt paras :) e. pikkus 32 cm ja 1/2 laiust allääres 51 cm.

Piraadiplikad

Aprillikuu keskel kutsus naabripoiss meid piraadi teemalisele sünnipäevale. Kuna minu keskmine laps keeldus katekooriliselt endale pükse jalga panemast, siis ei jäänudki muud üle kui tdrukutele seelikud õmmelda ja piraadiplikadeks hakata.

Seelik sai omale alla väikese tüllist satsi ja pisikese piraaditeemalise pildi küljele. Lõpuks, et musta seelikut veidi särtsakamaks muuta tegin ka punase vöö. Samast riidest valmisid ka rätikud.

Piraadipdu oli väga tore. Aitähh Kasparile kutse eest.

Kevadine jakk

Sellel kevadel tundsin soovi omale üks jakk õmmelda.
Lõige pärineb sõbranna käest.
Jaki "soojustamiseks" kasutasin ka imeõhukest vatiini.
Ning nii see õmblusmasin mul vuristades selle valmis tegigi, minu kaasabil ikka;)

Kaelaehe Helinale

Sellel aastal tegin sõbrannale sünnipäevaks kaelaehte. Eelmise aasta kingitust saate piiluda siit. Inspireeritud õele tehtud kaelaehtest.


Kaelaehe sai omale väga huvitava magnetkinnituse.


Kasutasin atlaspaela ja akrüülist tehtud pärleid. Kaelaehe täitsi meil lillede funktsiooni :) kingituses ümbriku juures.

Geelküünal

Käisin tegemas Saku huvikeskuse Pereklubi raames geelküünalt. Kokkusaamine oli tore, kus naised lobisesid ja meisterdasid. Meie poolt sai valmis kaks küünalt, ühe tegin mina ja teise Marleen.
Järgmisel pildid me juba Marleeni tehtud küünalt põletasime, kuid minu tehtud küünal näeb välja selline, millega me klubist koju tulime ja hanguma jätsime.

Kaelaehe õele

Taas on aasta möödas ja minu vanemal õel saabus sünnipäev. Eelmise aasta kingitust saab näha siit. Kuna tal sellel aastal erisoove ei olnud, siis üks väikene ideepoeg arenes peas.
Ühes ajakirjas nägi õde kaelaehet, mis oli tehtud pärlite ja paelaga, ning juurde lisatud kommentaar oli, et oh päris lahe kee. Võtsin sõnasabast kinni ja püüdsin midagi sarnast järele teha.
Kuna ta lemmikvärviks on sinine, siis ma asusin meeleheitlikult otsima sinist värvi pärleid aga ei leidnud. Lõpuks, kui sünnipäeva päev aina lähemale jõudis, otsutasin võtta sinise paela ja valged pärlid.
Minu algne mõte paela punumisest jooksis kokku, sest nii seda teha ei andnud, nagu ma olin oma peas valmis teinud. Asusin siis erinevaid mooduseid katsetama, kuni hakkas asi juba ilmet võtma ja välja kukkus päris huvitavalt.

Tagantjärele ma oln isegi rahul, et ma siniseid pärleid ei leidnud, sest valge särab sinise paela seest paremini välja.
Lõppkokkuvõtteks tuli kee päris huvitav ja ka õde oli rahul:)